Arengukava

Uusna küla
arengukava
2008—2013

Sissejuhatus
Aastateks 2008—2013 koostatud arengukava paneb paika visiooni ja sellest lähtuvad
arengueesmärgid külaelu sihipäraseks ja terviklikuks kujundamiseks. Arengukava on küla
tegevuse ja rahaliste vahendite kavandamise aluseks olev dokument, toetudes olemasolevatele
eeldustele ja olles ellu viidav.
Arengukava sisaldab ühelt poolt praegust küla olukorda, teisalt aga vaatab tulevikku, pannes
paika pikemaajalised arengusuunad ja eelised.
Arengukava on koostatud, kaasates külaelanikke. Külakoosolekul pandi paika küla tugevused,
nõrkused, võimalused ja ohud (SWOT analüüs). Sellel koosolekul valiti arengukava
koostamiseks töörühm.

Küla kirjeldus ja tänane olukord
Uusna küla on arenenud Uusna mõisa baasil, mis eraldati 1743. a. Vana-Tänassilma mõisast
ja kuulus kuni 1871. a. balti-saksa mõisnikele. 1871. a. sai Uusna mõisa omanikuks kohalik
talupoeg Hans Leik. Vaheaegadega oli see mõis selle perekonna valduses kuni 1940. aastani,
mil mõis riigistati. 1944. a. loodi Uusna mõisa baasil Uusna sovhoos, milline tegutses
iseseisvana 1971. aastani, mil liideti GNST-ga. Suurmajand lagunes 1989. aastal.
Uusna on tiheasustatud linnalähedane küla, mis asub Viiratsi vallas ja paikneb valdavalt
Tänassilma jõe oru lõunaserval. Küla lõunapoolne osa on Ärma jõe oru idaosa. Küla paikneb
4 km pikkuses Viljandi—Tartu maantee ääres, seega Tusti bussipeatuse kaudu on ühendus
Tartu, Pärnu ning loomulikult maakonna ja valla keskustega. Valla keskus Viiratsi jääb külast
9 ja Viljandi linn 10 km kaugusele. Küla paikneb lauskmaal, mille pindala moodustavad
põllumaad ja segametsa salud. Küla keskus asub Uusna keskasulas, kus on külamaja,
mõisahoone, park ja väike veesilm. Mõisa hooned on kasutusel, kuid väliselt üsna kurvas
seisus. Kuigi pole tegemist muinsuskaitseobjektiga, on mõis siiski huvipakkuv. Asub ju siin
ka von zur Mühlenite suguvõsa matmispaik, mis praeguseks on tähistamata.
Ainus põllumajandusega tegelev ettevõte on OÜ Leik. Uusnas on külamaja, kauplus, baar,
raamatukogu, lasteaed ja sidejaoskond, külaelanikud tunnevad vajadust sauna järele.
Meditsiinilist teenust osutab Viiratsis asuv perearstikeskus.

Lasteaias töötab liitrühm 18 kohaga, teenindades ka ümbruskonna külade lapsi. Lapsed
õpivad Kalmetu Põhikoolis ja Viiratsi Algkoolis. Kuna vallal puudub oma gümnaasium, siis
jätkavad õpilased oma haridusteed Viljandi linna koolides. Kutseharidust saavad lapsed Vana-
Võidus asuvast Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolist.
Linna lähedusest tingituna käib uusnalane valdavalt tööl Viljandis. Lisaks annavad tööd
Viiratsi vallas asuvad ettevõtted: AS Viiratsi Saeveski, AS Ekseko, AS Viive Ehitus, OÜ
Viiratsi Lihakaubandus, AS Trafoks, OÜ Leik, AS Eesti Post.
Küla läbivat Viljandi—Tartu maanteed hooldab AS Sakala Teed, valla- ja erateede korrashoiu
eest hoolitseb Viiratsi vallavalitsus.

Sideteenus on hästi organiseeritud: postkastid asuvad talude teeotsas või taluväravas.
Küla keskuses on tsentraalne kanalisatsioon ja veevärk, aga see kõik on amortiseerunud.
Joogivesi on halva kvaliteediga ja haiseb. Tänassilma jõe ääres on biotiigid. Kanalisatsiooni ja
veevärgiga tegeleb AS Viljandi Veevärk.

Uusna ligikaudu 400 inimesest 87 protsenti on varustatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
teenusega. Asula tarbevee vajaduste rahuldamiseks on tänasel päeval käigus kaks Uusna
keskuses olemasolevat puurkaevu.

Uusna keskasula ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 18 m3. Kokku on Uusna külas
veetorustiku pikkus ligikaudu 2,6 kilomeetrit. Enamasti on tegemist malm-ja raudtorudest
rajatud veetorustikuga, mis on üle 25 aasta vanad ja amortiseerunud.
Jäätmemajandust reguleerib vallavolikogu poolt kinnitatud jäätmehoolduseeskiri, mille
kohaselt on elanikud sõlminud lepingu hooldusfirmaga, kes tühjendab prügikastid vastavalt
vajadusele. Uusna bussipeatuse juures asuvad klaasi- ja pakendi- ning ohtlike jäätmete
konteiner. Litsenseeritud pandipakendi asukohaks on Uusna kauplus. Talude ja majapidamiste
prügimajandus on lahendatud.

Asukohast tingitult on Uusnas läbi aegade tegeldud põllumajandusega, praegu rusudes seisvas
hoones asus Eesti esimene masinlüpsiga laut. Suurmajandi aegadel laiusid ümbruskonnas
haritud põllud ja karjamaad. Praegu seisavad endised põllumajandushooned valdavalt
kasutamata, risustades ümbrust ja silma. 1200-pealine suurfarm, mis oli põhiline tööandja
külas sovhoosi ajal, reostab küla põhjavett, loodust ja esteetilist pilti.
Rahvastikuregistri andmetel elab külas 398 inimest (19. september 2008), vt tabelit.

Tabel 1. Rahvaarvu muutus aastatel 1999—2008.
Aasta 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 2000 1999
Elanike arv 398 395 389 391 391 394 398 * 394 394
* andmed puuduvad
Elanikud pööravad suurt tähelepanu küla välisilme parandamiseks. Igal kevadel korraldatakse
heakorrastuspäev külakeskuse ümbruse korrastamiseks. Nendest aktsioonidest võtavad osa ka
noored. Veel on korraldatud talguid mõisapargi, kalmistu, Tänassilma ja Ärma jõe kallaste
korrastamiseks.
184
214 46%
54%
mehed
naised
Tabel 2. Uusna elanike sooline jaotus.

93; 23%
245; 62%
60; 15%
alaeal ised
tööeal ised
pensionieal ised

Tabel 3. Uusna elanike ealine jaotus.
Aktiivselt võetakse osa valla külade päevadest, olles edukad, vaatamata kesistele
sportimisvõimalustele. Osaleti Kalmetu Põhikooli juurde terviseraja tegemisel. Agaralt
tegutseb ühendus „Elulõng“, mis koondab mitme küla eakaid. Uusna haridusselts ühendab
mitme küla: Saareküla, Uusna, Tusti ja Kuudeküla elanikke. Sellega on tagatud ka külade
omavaheline läbikäimine.

2005. aastal valmis külamaja, mis pakub kooskäimise võimalusi igas vanuses erinevate
huvialadega tegelejatele. Kõiki ümbruskonna külasid teenindav internetipunktiga hubane
raamatukogu on küla kultuurikeskus, kus organiseeritakse temaatilisi üritusi.
2008. aasta rahvarohkel küla jaanipeol istutasid vanema ja noorema põlvkonna esindajad vana
mõisapargi vahetusse lähedusse noore pärna, et panna algus külakeskust läbiva allee
rajamiseks. Algatusega loodetakse jätkata mõisapargi vanade väljalangenud puude asendamist
uute puudega.

Kuna elatakse linnalähedases külas, on rahva aktiivsus ühisüritustel väike, pigem käiakse
Viljandi linna ettevõtmistel. Tänu külamajale on saanud traditsiooniks järgmised
üritused:vastlapäev, sõbrapäeva üritus lasteringis koos sõpradega, vabariigi aastapäeva ja
naistepäeva tähistamine, koolilõputrall, ekskursioon lasteringiga, jaanipäeva tähistamine,
koolikotijooks, leivapäeva tähistamine, mardi- ja kadrikommete tundmaõppimine, isadepäeva
tähistamine ja jõulukaunistuste meisterdamine.
Külamajas tegutsevad laste- ja naistering, kantri- ja peotants, aeroobika, võimlemine.
Lisaks külamaja saalile saavad noored kasutada sportimiseks Kalmetu Põhikooli võimlat.
Uusna ja naaberküladel (Saareküla, Tusti, Kuudeküla, Tõnuküla) puudub spordiväljak, mis
tugevdaks külade omavahelist koostööd.

Küla siseselt on internetiühendus soovijatel lahendatud, külamaja vahetus ümbruses on tasuta
WiFi levi.
98
25%
300
75%
eramajades
kortermajades

Tabel 4. Uusna elanike jaotus elukoha tüübi järgi.
On märgata küla ealist noorenemist. Hoogustunud on remonditegevus, sealjuures on
märgatavalt paranenud elamute ümbruse heakord.
Küla lähtub oma tegevuses vallas kehtivatest õigusaktidest ning küla- ja valla arengukavast.

SWOT-analüüs
Tugevused

  • − linna lähedus
  • − toimiv infrastruktuur
  • − palju noori inimesi
  • − ilus ja uus külamaja, raamatukogu
  • − postkontor, lasteaed ja kauplus
  • − väga aktiivne vanem generatsioon
  • − logistiliselt soodne asukoht (Viljandi—Tartu maantee)
  • − bussiliiklus

Nõrkused

  • − kehvad sportimisvõimalused
  • − auklikud teed
  • − puudub ettevõtlus
  • − ainuomanikule kuuluvad tootmishooned kasutamata
  • − töökohtade puudus
  • − külaelanike aktiivsuse puudus
  • − magalad

Võimalused

  • − spordiplatsi rajamine
  • − kaunis loodus
  • − külamaja
  • − projektid
  • − võimalused eneserakendamiseks
  • − tiigi ja ümbruse korrastamine
  • − terviseraja loomine
  • − laste mänguväljak
  • − projektid MTÜ külamaja abiga
  • − seltsielu aktiviseerimine

Ohud

  • − suurfarm, kui sellest sigala saab
  • − vanemate poolt omapäi jäetud lapsed
  • − omanike ükskõiksus oma vara suhtes
  • − lagunenud hooned
  • − rahvas lahkub
  • − ükskõiksus
  • − mitte teretulnud ettevõtlus
  • − linna lähedus (ei toimi ettevõtlus)
  • − kohapeal töökohtade puudus
  • − vähene rahva aktiivsus

Arengu eeldused

  • – algatusvõime, aktiivsus
  • – traditsioonid
  • – koostöö KOV ja MTÜ vahel
  • – kasulikud, külale vajalikud projektid
  • – külamaja koondav jõud
  • – elujõuline MTÜ
  • – noorenev külaelanik

Küla vajadused
Vastavate tegevuste või kavandatavate investeeringuobjektide loetelu aastate lõikes.

  • • Spordi- ja mänguväljak 2008—2009
  • • Saun 2012
  • • Vee kvaliteedi parandamine 2008—2013
  • • Külatähistuse korrastamine 2008
  • • Teadete tahvlid 2009
  • • Küla sümboolika väljatöötamine ja rakendamine 2008
  • • Külakroonika jooksvalt
  • • Puhke- ja vabaajaveetmise koha väljaarendamine mõisapargi baasil 2010—2011
  • • Suurfarmi tekitatud reostuse likvideerimine jooksvalt
  • • Sorteeritud prügimajanduse korraldamine 2008—2009
  • • Külakeskuse veesilma korrastamine 2009—2010

Külamaja valmimisega võitis nii Uusna kui ümbruskonna rahvas: noored koondusid
bussijaamast ja pimedatest õuedest puhtasse ja turvalisse vastvalminud majja, kus erinevad
vaba aja veetmise võimalused. Niisamuti sisustati eakate inimeste puhkehetked: soojas
keskkonnas saab ajalehti lugeda ja oma ringitööga tegelda.

Samas on lahendamata suuremate ürituste läbiviimine ja suvise aja sisustamine, mil nii
noored kui vanad enam õues viibivad. Külamaja vahetus läheduses on vaid külakiik ja
istumise paik, sportimise võimalus puudub. Seetõttu on esmatähtis spordiväljaku rajamine
külamaja vahetusse lähedusse. Raha selle rajamiseks loodetakse saada projektidest,
kaasfinantseerimist on lubanud Viiratsi vallavalitsus.

Tähtsa sotsiaalse vajadusena on vajalik saun, kuid ilmselgelt väga pretensioonika objekti
tarvis vajaminevaid summasid tuleb hankida erakapitali kaudu. Seetõttu ei juleta varasemast
aastast kui 2012 unistada.
Külatähistused on osaliselt juba paigaldatud, vajatakse veel teadetetahvleid juurde.
Vajaminevad summad saadakse projektirahadest.

Kuna Uusna näol on tegemist noore asundusega, siis arhiivides on säilinud väga vähe
informatsiooni, põgenikega kaasa võetud mõisaajalugu on kadunud, kirikukirjad pole
säilinud. Ainus kompaktne töö, mis on aluseks olnud ka valla ja küla arengukava koostamisel,
on Kaiti Pilgu uurimistöö, mis on talletatud Viljandi muuseumis. Külakroonika koostamine
on hädavajalik, palju aega ja oskusi nõudev ning sellega tegelemiseks oleks tarvis leida
summad koheselt.

Prügimajandus külas on lahendatud poolikult. Bussipeatusest tuleb konteinerid viia eemale
majandi töökoja juurde, kus nad ei risustaks silma ega varjaks vaadet teele, nagu praegu.
Lähiaastatel loodetakse prügimajandus korrastada, saades juurde ka mahuteid.
Vee kvaliteedi parandamine toimub järkude kaupa, summad saadakse riiklikest
investeeringutest.

I etapis (2008—2010) on vajalik rajada Uusna asulasse uus sügavam puurkaev ja II-astme
pumbajaam. Pumplasse on vajalik paigaldada rauaärastusseadmed.
II etapis (2011—2013) tuleb üheaegselt kanalisatsiooniprojektiga rekonstrueerida Uusna küla
veetorustikud kogupikkuses 1,4 kilomeetrit. Lisaks on vajalik rajada uut veetorustikku
ligikaudu 105 meetrit.
II etapis (2011—2013) tuleb tuletõrjevee saamiseks paigaldada rekonstrueeritavale
veetorustikule vähemalt kaks hüdranti. Hüdrandid tuleb rajada veetorustikule, mille läbimõõt
on vähemalt 110 mm.
Kokku nähakse ette kulutusi Uusna veesüsteemide ehituseks 3,8 milj krooni.

Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused Uusna külas aastatel 2011—2013:
• rekonstrueerida Uusna küla kanalisatsioonitorustik ligikaudu 2065 meetri ulatuses;
• rajada olemasoleva puhasti asemele uus kompaktpuhasti ja puhastada olemasolevad
biotiigid.

Kokku nähakse ette kulutusi Uusna kanalisatsioonisüsteemide ehituseks 7,65 miljonit krooni.
Külakeskuse esteetilise vaatepildi korrastamiseks tuleb vabaneda räämas tootmishoonetest,
kaotada keskkonnakahjustused ja avardada mõisaparki, vahetades välja vananenud ohtlikud
puud noorte istikutega. Külakompleks, esmajoones rajatava sportimisvõimalustega,
soovitakse laiendada üle peatänava, korrastades ka mõisatiigid. Raha selleks peaks laekuma
nii projektidelt kui omakapitalist (valdavalt ainuomaniku kinnistud).

Kokkuvõte
Koostöös naaberküladega on tulevikus võimalik ellu viia häid projekte, mille algatuseks oleks
multifunktsionaalse spordiväljaku rajamine.
MTÜ Uusna külamaja algatusel otsitakse lahendusi Uusna külakeskuses lagunenud
tootmishoonete korrastamiseks, pakkudes külapoolset abi probleemi lahendamisel. Areng
külas on võtnud positiivse suuna ja ollakse avatud koostööle.